Trepiastmed teispoolsusesse

Rarararairaraa

Rairarairarararaa

Täna õhtul istun trepil

Plätud jalas

Käed on külmad

Pudel, põletab kurgus

Mõistus logiseb kui uks

Naabri koer ka passib mind

Isegi tema saab aru

Et ma olen oma majas

Ainus kummitus

Kes ei kao

Joon end katki

Joon end tühjaks

Et see maailm mind ei näeks

Kui ma nutan end

Nutan end teispoolsusesse

Trepiastmed viivad alla

Või siis üles

Ma ei tea

Aga nutan end

Nutan end teispoolsusesse (hei)

Telefon on taskus vaiki

Nimesid on

Hingetuid

Keegi küsib

Kuidas läheb

Vajutan ta pimedusse kinni

Tänav särab teiste pärast

Mina vaatan lakke

Pragu kasvab

Iga lonks teeb suu veel ausamaks

Aga mõtted jooksevad must mööda

Joon end katki

Joon end tühjaks

Et see maailm mind ei näeks

Kui ma nutan end

Nutan end teispoolsusesse

Trepiastmed viivad alla

Või siis üles

Ma ei tea

Aga nutan end

Nutan end teispoolsusesse

Kas sealpool on mõni

Kes tunneb mu nime?

Või ootab vaid tühjus ja vaikne auk?

Kui ma kukun

Kas keegi üldse kuuleb? (oh-oo)

Või jäängi siia trepile istuma igavesti

Joon end katki

Joon end tühjaks

Et see maailm mind ei näeks

Kui ma nutan end

Nutan end teispoolsusesse

Trepiastmed viivad alla

Või siis üles

Ma ei tea

Aga nutan end

Nutan end teispoolsusesse

Täna õhtul istun trepil

Pudel tühi

Silmad täis

Kui see maailm mind ei tunne

Ma nutan end teispoolsusesse

Nutan end teispoolsusesse