Kolm koputust

Kui surm koputab su õlale kolm korda

Esimene kord on vaikus

Vaid nahk kisub külmaks

Teine kord kuuled nimesid

Mida keegi ei ütle valjusti

Kolmas kord – sa keerad ringi

Ja näed

Et see oledki sa ise

Kui surm koputab su õlale kolm korda

Kas sa teeskled

Et ei kuule

Või teed ukse lahti? (hei)

Kui surm sosistab

Et aeg on sul käes

Kas sa lõpuks hakkad elama

Või jooksed tagasi peitu veel?

Sa kraabid kalendrist päevi

Mida kunagi pole olnud

Taskus tyhjad lubadused

Mis kummitavad

Kõnnid läbi sama toa

Sama tühja õhu

Mida sa veel ootad

Kui varjud juba seisavad su kõrval?

Kui surm koputab su õlale kolm korda

Kas sa teeskled

Et ei kuule

Või teed ukse lahti? (oh jah)

Kui surm sosistab

Et aeg on sul käes

Kas sa lõpuks hakkad elama

Või jooksed tagasi peitu veel?

Võta mu hirm

Riputa nagisse

Pane ta jope kõrvale

Vaata mu silmi

Ütle ausalt

Mida sa kardad kaotada

Kui sa pole veel midagi hoidnudki?

Kui surm koputab su õlale kolm korda

Ma ei teeskle

Et ei kuule

Ma teen ukse lahti (hei)

Kui surm sosistab

Et aeg on sul käes

Ma hakkan lõpuks surema

Enne kui ta minu järgi veel kord käib