[Intro]
Kuula nüüd, see pole kangelase lugu,
rusikas ei tee mehest meest.
[Verse 1]
Pede mõtles: "Olen normaalne inimene,"
aga maailm lõi vastu — hammas vastu kivi.
Mehe uhkus peksti vigaseks,
siis nimetati seda korraks korraks, mitte kuriteoks.
Ta arvas valesti, et valu annab õiguse,
et kui lööd, siis oled lõpuks tugev mees.
Aga verine suu ei tõesta midagi,
vaid näitab, kui madalale võib viha viia.
[Chorus]
Ära müü mulle rusikat kui au,
ära nimeta hirmu meheks.
Kes lööb nõrgemat, jääb ise väikseks,
uhkus ei kasva teise vere sees.
Ära müü mulle rusikat kui au,
see pole jõud, see on häbi.
Kui mees peab tõestama end löögiga,
siis pole tal muud alles kui häbi.
[Verse 2]
Tänavanurgal kogunes kamp nagu kohus,
iga nägu peitis enda arguse taha.
Üks viskas nalja, teine andis hoobi,
kolmas filmis — kõik mängisid vaprat.
Aga hommikul, kui vaikus tuli tuppa,
ei olnud kangelast, ainult sinikad ja süü.
Kannatanu kandis nime, mida talle sunniti,
ründajad kandsid nägu, mida nad ise valisid.
[Bridge]
Sõna võib lõigata, rusikas võib murda,
aga kumbki ei tee valet õigeks.
Sa võid vihata, kuid vastutus jääb,
ja iga löök tuleb kunagi tagasi.
[Chorus]
Ära müü mulle rusikat kui au,
ära nimeta hirmu meheks.
Kes lööb nõrgemat, jääb ise väikseks,
uhkus ei kasva teise vere sees.
Ära müü mulle rusikat kui au,
see pole jõud, see on häbi.
Kui mees peab tõestama end löögiga,
siis pole tal muud alles kui häbi.
[Outro]
Päris tugevus ei vaja tunnistajaid,
ega teise inimese murdmist.
Kui rusikas on ainus keel,
on sul veel õppida inimeseks olemist.