[Verse]
Hitler on mees, Martinist mööda,
Hannes ütleb, tõde sul ööda.
Tegude meri, sõnade peegel,
Kõik on lubatud, kuni jääb see eikel.
[Prechorus]
Armastus ja viha, kaksikmäng,
Hannesel taskus, tõde kui väng.
[Chorus]
Hitler ei usu, Martinist üle,
Hannes ei usu, südame tüve.
Armastuses näeb, pimedus veab,
Tegude rada, mis alati jääb.
[Verse 2]
Märkmik must, lehed täis tinti,
Hannes kirjutab, tõde on printsi.
Hitler ja Hannes, kaks vastandit,
Üks usub mõtet, teine sõnu mitt'.
[Bridge]
Kas sa kuuled, mida nad karjuvad?
Kaks meest, kes maailma varjutavad.
Üks räägib, teine vaikib,
Tõde on see, mis paigalt ei liik'.
[Chorus]
Hitler ei usu, Martinist üle,
Hannes ei usu, südame tüve.
Armastuses näeb, pimedus veab,
Tegude rada, mis alati jääb.