"Kajari Kõlari-Kantri"
Kajar kuulas Homenjat, süda sees sulas,
Kõlarist kostis: “Las jääda kõik, mis hea on mulas…”
Aga üks kõlar kärises, mähis läks tuksi,
Kõlas rohkem nagu kitsevile, kui bassimuks.
Oh Kajar, oh Kajar, miks sa nii tegid,
Vahetasid kõlarid, naise närvid keedid!
Valge sektsioon – see vajab esteetikat,
Aga sul peas vaid bass ja akustikat!
Tegi vahetuse – susserdas diili,
Võõra mehe kõlar nüüd kodus tiili.
“Need sobivad paremini!” ta naeratas viltu,
Naine vaatas teda, nagu oleks toonud kildu.
"Kui mees ütleb ‘esteetika’, siis naine kuuleb ‘probleemika’!"
Naine ütles: “Ma pean nüüd minema…
Välja, enne kui hakkan sind tinistama.”
Kajar jäi üksi – kõlarid uued,
Aga kas nad üldse mängivad? Või on tummad kuued?
Oh Kajar, sa muusika mees,
Sinu Jüri Homenja veel testib meid sees!
Play vajutad – kas tuleb heli?
Või pead taas otsima uut helimeli?
Kui bass ei tule, siis elu on kahvatu,
Kui naine ei naera, siis päev on varjutu.
Aga kui kõlar töötab, siis elu on peo!
Kajar karjub: “Kuule, nüüd töötab see, jess, joo-joo!”
Naine tuleb tagasi, kuuleb refraani,
Jüri laulab, ja Kajar teeb kaani.
Kõlarid undavad, kodu jälle täis rütmi,
Naine ütleb: “No olgu... aga tõsta nad riiulist tüki võrra sügavamale, jah?”
"Kui mees vahetab kõlarid, siis naise jaoks see tähendab ainult üht: uus perenõupidamine tuleb kohe!"