Öölinnu lend

Kuhu rändab mu mõte,

Kui öös pole und-

Ja keset metsi ja maid-

On vaimude tund..

Ta lendab siit kaugele-kaugele ära

Kus läbi undede kuma- Sinu silmade sära…

Sõrmed siluvad terveks Su armid ja haavad-

Ning Su tuhmunud pilgust, mis tundub ehk nukker-

Taas aasale meelespealilled nii saavad..

Ning öölinnu sulgedest ma punun Sul’ tiivad,

Mis taaskord Sind tagasi kõrgusse viivad…

Algul kohmakas lend, pole harjunud hing

Siis korraga Linnuteel näen liuglemas Sind..

….

Oled õnnelik , uhke ….taas üdini vaba…

Sulle järele…-“The sky is no limit…” -

ma vaid sosistan …

Tasa…